VESTLEJA KOOLITUS
Őppeasutuse kood: 10045653
Koolituskava C1
500 ak.t.
250 aud-250 iseseisvat tööd
1. Täienduskoolitusasutuse nimetus
Õppekavanimetus C1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus
2. Õppekavarühm
Keeleõpe.
3. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2 taseme keelekursuse või on sooritanud riikliku B2 taseme eksami või Multilingua kodulehel oleva testi tasemel B2.
4. Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskus tase C1 – vilunud keelekasutaja.
5. Õpiväljundid
Kursuse lõpuks on osaleja omandanud järgmised oskused: väljendab ladusalt ning avaldab oma mõtteid ja arvamusi; saab aru keerulistest tekstidest; · suudab koostada kokkuvõtteid tuginedes algmaterjalile; · kirjutab selget, hästi liigendatud teksti, põhjendab oma arvamust; · oskab luua selget, hea ülesehitusega teksti keerukal teemal; · mõistab pikki tekste, tabab ka varjatud tähendust; · on võimeline jälgima pikka juttu isegi siis, kui selle ülesehitus ei ole selge ja kõiki mõtteseoseid ei panda sõnadesse.
6. Õppesisu
Õpetamine lähtub tasakaalustatud osaoskuste meetodist, mille järgi õpetatakse nelja osaoskust, millest kandvaim on rääkimine. Sellele järgnevad kuulamine, lugemine ja kirjutamine. Rääkimisoskuse arendamisele aitab kaasa kommunikatiivse keeleõpetuse metoodika (paaris- ja rühmatöö, rollimängud jm). Kuulamisoskuse arendamisele aitab kaasa audiovisuaalne meetod. Iga koolitusgrupi jaoks püstitatakse konkreetsed koolituse eesmärgid (õpitulemused), mis tulenevad selle grupi koolitatavate keeleoskuse lähtetasemest, arvestavad etteantud aja- ja inimressursiga. Vastavalt kohandatakse ka õppeprogramme - teemasid, et need püstitatud eesmärke toetaksid. Koolituse metoodika arvestab õppijate vajadusi, vanust, haridustausta, eelnevaid keeleõppe kogemusi, kultuuripiirkonda, milles keelt õpetatakse, etteantud õpetamisaega ning õpetajale loomuomast õpetamisstiili.mahu seesugune jagunemine põhineb keelefirma varasemal töökogemusel.
Teema ja alateema |
Auditoorsed ja iseseisvad ülesanded |
Ak/tundide arv |
|
|
6
6 |
2. Õppimine ja haridus. |
Õppimisegaseotud probleemide käsitlemine ja arutelu: · Töölähetus kui enesetäiendamise võimalus; · Täiendkoolituse ja ümberõpe; · Õppimisvõimalused Eestis ja välismaal; · Elukestev õpe, koolitused, e-õpe; · Õppemaks, õppelaen. Iseseisev õppimine: Õppimise
ja koolituse teemaliste meediatekstide ja aimetekstide lugemine
ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine,
statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade põhjal
ajakirjanduslikus stiilis erinevate tekstide kirjutamine |
16
16 |
|
3. Töö ja töötus |
Töö ja töötuse probleemide käsitlemine ja arutelu: · Tööjõuturg, elukutsevalik, ametid; · Erinevad tööolukorrad ja nende kirjeldamine; · Töökollektiiv ja suhted kolleegidega; · Töökoosolekud, ametialased suhted; · Karjäärivõimalused, töö kui eneseteostus; · Mees ja naine töökeskkonnas. Iseseisev õppimine: Töö ja töötuseteemaliste meediatekstide ja aimetekstide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade põhjal ajakirjanduslikus stiilis erinevate tekstide kirjutamine |
18
18 |
|
4. Isiklik elu.
|
Isikliku elu valdkonna probleemide käsitlemine ja arutelu: · Perekond. Noor perekond, põlvkondade side; · Aja planeerimine. Tööaeg ja vaba aeg. · Majapidamine ja kodutööde tegemine, naiste ja meeste rollid; · Kodu ja elamistingimused, koduost, kinnisvaraturg. Iseseisev õppimine:isikliku elu päevakajaliste ja teemakohaste meediatekstide ja populaarteaduslike tekstide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade põhjal ajakirjanduslikus stiilis erinevate tekstide kirjutamine . |
16
16 |
|
5. Tervis ja eluviis
|
Tervis ja eluviis probleemide käsitlemine ja arutelu:
|
18
18
|
|
6. Riik ja ühiskond |
Riigi ja ühiskonna probleemide käsitlemine ja arutelu: · Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused; · Heaoluühiskond; kodanikuaktiivsus; · Asjaajamine ametiasutustes; · Sotsiaalsfäär; elatustase; · Heategevus; kuritegevus, erivajadused; Iseseisev õppimine:riigi ja ühiskonna
meediatekstide ja aimetekstide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine,
teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja
ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade põhjal ajakirjanduslikus stiilis
erinevate tekstide kirjutamine |
16
16 |
|
7. Inimestevahelised suhted |
Inimestevaheliste suhetekäsitlemine ja arutelu: · Isiksuse väljakujunemine, iseseisvumine; · Erinevad peretüübid; · Peretraditsioonid; · Suhted, kombed peres, tööl, eri kultuurides; · Rahvakalender. Iseseisev õppimine:Inimestevaheliste suhetemeediatekstide ja
aimetekstide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase
lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul
üritusel käsitletud teemade põhjal ajakirjanduslikus stiilis erinevate tekstide
kirjutamine |
20
20 |
|
8. Keskkond, loodus. Keskkonnakaitse. Moodul 2 |
Keskkonna, looduse ja keskkonnkaitse probleemide käsitlemine ja arutelu: · Keskkonnaohud. Kliima soojenemine. · Eesti looduskeskond; · Keskkonnakaitse
|
15
15 |
9. Teenindus- ja tarbimissfäär.
|
|
20
20 |
||||
10. Õiguskaitse, turvalisus.
|
|
15
15 |
||||
11. Meedia. Sotsiaalmeedia. Virtuaalmaailm. |
Meedia valdkonna probleemide käsitlemine ja arutelu: • Meedia ühiskondliku arvamuse mõjutajana. • Sõnavabadus meedias. Netikommentaarid. • Sotsiaalmeedia rollid. • Blogi kui ajakirjandusžanr. Iseseisev õppimine: päevakajaliste ja teemakohaste meediatekstide,
arvamusartiklite, blogide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine,
teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja
ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade põhjal ajakirjanduslikus stiilis
erinevate tekstide kirjutamine. |
20
20 |
||||
12. Reisimine .Turism.
|
Reisimise ja turismiga seotud probleemide käsitlemine ja arutelu: · Sise- ja välisturism. Turismi osa riigi majanduses. · Reisi planeerimine. · Reisikindlustus. Ohutus reisil. Iseseisev õppimine: turismi ja reisimise teemaliste
meediatekstide lugemine ja kuulamine, tutvumine reisibüroode pakkumistega,
loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel
andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade põhjal
ajakirjanduslikus stiilis erinevate tekstide kirjutamine. |
15
15
|
||||
13.Transport ja kommunikatsioon.
|
Transpordi ja kommunikatsiooni probleemide käsitlemine ja arutelu: · Ühistranspordi plussid ja miinused. · Liikluskultuuri parandamine. · Tänapäeva side
|
15
15 |
||||
|
|
12
12 |
||||
15. Meedia. Sotsiaalmeedia. Virtuaalmaailm. |
Meedia valdkonna probleemide käsitlemine ja arutelu: · Meedia ühiskondliku arvamuse mõjutajana. · Sõnavabadus meedias. Netikommentaarid. · Sotsiaalmeedia rollid. · Blogi kui ajakirjandusžanr. Iseseisev õppimine: päevakajaliste ja teemakohaste meediatekstide, arvamusartiklite, blogide lugemine ja kuulamine, loengu kuulamine, teemakohase lühiettekande ettevalmistamine, statistilistel andmetel ja ühiskondlikul üritusel käsitletud teemade põhjal ajakirjanduslikus stiilis erinevate tekstide kirjutamine |
20
20 |
||||
|
|
8
8
|
||||
|
KOKKU sh: kontakttunde: iseseisvat õpet: |
500 250 250 |
7. Õppekeskkond
Õppimine toimub õppetegevuseks sobivates ruumides aadressidel Jõhvi Vene Põhikool, Narva mnt.16; Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Jõhvi. Kutse 13; Jõhvi. Sompa 1a; Kohtla-Järve Slaavi Põhikool Kohtla-Järve, Pärna 49; Sillamäe Gümnaasium, Sillamäe. Viru 26; Narva ülikool, Narva. Hariduse 18,või eelneval kokkuleppel koolituse tellija ruumides.
Õpperuumid on avarad, soojad ja päevalampidega valgustatud, nüüdisaegse ventilatsiooniga. Varustus: lauad ja toolid kõikideõppijate jaoks, õpetaja laud ja tool, kirjutamistahvel, heliseadmega arvuti, projektor. Ruumides on võimalik kasutada internetiühendust. Laudu ja toole on võimalik nihutada vastavalt eesmärgile. Õppematerjalid ja õppevahendid väljastab kursuseläbiviija. On võimalik kasutada riidenagi ja WC-ruumi.Õpperuumid (sh õppetehnika) vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Koolitaja on teadlik, et vastutab tervisekaitsenõuetele vastava õpperuumi ja sobiva õppetehnika olemasolu ning korrasoleku eest.
8. Õppematerjalid
Põhiõppematerjalid: · Mare Kitsnik „Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1“, 2013 Künnimees. · Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp eesti keele õppekomplekt „ Avatud uksed“, Tallinn, 2002. TEA Kirjastus. · Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp „Avatud uksed” Audio CD-d; · Marge Mägi, Kristi Tamm ”Vaata, kuula, räägi” Õpetajaraamat.2003; Lisaõppematerjalid: · Hille Pajupuu, Pille Reins, T.H.Liiv. Eeste keele harjutustest (kõrgtase). 2003; · Krista Kerge „Vilunud keelekasutaja” C1-taseme eesti keele oskus. 2008; · Katrin Juurvee. Eesti keele C1-taseme eksam. Kirjastus Argo, 2011; · Mai Loog, Krista Kerge„Tuul tiibades” eesti keele suhtlus (kõrgtase).1999; · Koolitaja koostatudõppematerjalid; · Ajakirjad: Imeline Teadus, Eesti Loodus, Haridus, Kultuur ja Elu, Kodutohter, Pere ja Kodu · Ajalehed: Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Postimees, Maaleht, Äripäev, Teekäija · Filmid: „Seenelkäik”, „Mandariinid”, 1944 „ Tõde ja õigus” , 2019 · Kirjandus: Paavo Taha „Viimne Reliikvia. Pilk legendi taha.” 2011 |
· Avalik-õiguslik meediakanal,err.ee
Sõnastik http://portaal.eki.ee/
· Eesti keele tasemetestid TESTESThttp://web.meis.ee/testest/repository.php?cmd=frameset&ref_id=1
· Esti keele C1-taseme eksam, käsiraamat
· ,http://www.innove.ee/et/eesti-keele- tasemeeksamid
Osaoskuste arendamine
Lugemine:
· mõistab üksikasjalikult pikki ja keerukaid tekste olenemata sellest, kas need kuuluvad tema asjatundmuse valdkonda või mitte, kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda;
· valdab rikkalikku sõnavara ja oskab sõnavaralünkadest üle saada kaudse väljenduse abil;
· suudab kiiresti hõlmata pikki ja keerukaid tekste, keskendudes asjakohastele detailidele;
· tabab kiiresti laia erialast teemaderingi käsitlevate uudiste, artiklite, ülevaadete sisu ja asjakohasuse ning oskab otsustada, kas see on süvenemist väärt.
Kuulamine:
· saab aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal, mis ei pruugi olla tuttav;
· mõistab idiomaatilisi ja argiväljendeid;
· tunneb ära stiilitasandid;
· mõistab erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid, sealhulgas keelekasutuse poolest ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse nagu varjatud hoiakuid ja kõnelejate omavahelised suhted.
Kõnelemine:
· väljendub ladusalt ja oskab rääkida korrektselt peaaegu kõikidel teemadel;
· valdab idioome ja argikeelt;
· kasutab sobivat suhtlemisstiili ja täpseid väljendeid..
Kirjutamine:
· oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, rõhutada sealjuures olulist, toetada oma seisukohti selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega ning lõpetada sobiva kokkuvõttega;
· oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega ja väljaarendatud kirjeldusi või loovtekste isikupärases ja loomulikus stiilis, mis arvestab lugejat;
· oskab kirjutada selgeid hea ülesehitusega tekste keerukatel teemadel;
· kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu esineb harva ja neid on raske märgata.
Õppemeetodid
Kursus toimub kommunikatiivse ja ülesandepõhise õppemeetodi järgi: aktiivse tegevuse kaudu omandatakse suhtluspädevused ning selleks vajalik sõnavara ja keelestruktuurid. Tundides kasutatakse kõiki osaoskusi tasakaalustatult arendavaid ülesandeid, osaletakse rollimängudes ja ülesandeid keelekeskkonnas, kasutatakse mängulisi elemente, mis vähendavad õpipinget ja tõhustavad õppeprotsessi. Arendatakse mõtlemisoskust ja õpioskusi. Õppematerjalidena kasutatakse võimalikult palju aktuaalseid autentseid materjale.
Iseseisevtöö
Õppijad täidavad paralleelselt õppetundidega pidevalt iseseisvaid ülesandeid väljaspool klassiruumi. Iseseisev töö hõlmab suuliste ja kirjalike koduülesannete ettevalmistamist kogu kursuse jooksul, uudiste vaatamist, kuulamist ja lugemist. Õppetööd toetavad e-õppe keskkond ja interaktiivsed
e-õppe materjalid. Samuti täidetakse internetipõhiseid keeleteste ja töötatakse internetipõhise keeleõppeprogrammiga. Iseseisvaid töid arutatakse õppetundides ja õpetaja annab neile tagasisidet ning abistab õppijaid vajadusekorral.
9. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid.
Õpingute lõpetamise eeldus on osalemine vähemalt 75% kontakttundides ja iseseisvate tööde tegemine. Kursuse lõpetamiseks sooritavad õppijad koolituskeskusesisese keeleeksami.
Omandatud teadmisi hinnatakse kirjaliku testi ja suulise vestluse käigus.
Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki neljaosaoskust), seega on hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).
Tunnistus väljastatakse õppijale, kes on
1. läbinud kursuse ja täitnud eespool nimetatudtingimused
2. kursuseeest tasunud
Kui õppija ei ole testi sooritanud,
kuid on osalenud auditoorses õppetöös, siis väljastatakse tõend osaletud
kontaktõppetundide ja neis läbitud teemade kohta.
10.Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpetamis või töökogemusekirjeldus
Koolitajad on omandanud eesti keele kui teise keele õpetaja kutse või kõrghariduse eesti filoloogia erialal. Kõigil koolitajatel on varasem töökogemus õpetataval erialal täiskasvanute õpetamisel.