1.Õppekava nimetus

Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus.

2.Õppekavarühm

Võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena. Õppetöö toimub vene ja eesti keele baasil.

Sihtrühm : täiskasvanud, kes soovivad alustada eesti keele õpingutega. Õpperühma suurus on tavaliselt 8-10 inimest. ( Projektis vastavalt projekti tingimustele).

Õppekava koostamisel oleme järginud Keeleseaduse Lisas 1. sätestatud A2 keeleoskustaseme kirjeldust ning Euroopa Keelemapi A2-taseme keeleokuse kirjeldust „Iseseisev keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus“.

3.Õpiväljundid kellaaja kasutamine igapäevasuhtluses / mis kellast?, mis kellani?, mis kellaks?/

Koolituse lõpuks õppija: 

• tunneb ja kasutab eesti keele põhisõnavara, mis võimaldab tal suhelda tüüpsituatsioonides.
• saab aru lihtsast kõnest ning loeb lihtsamat teksti.
• annab teavet enda ning teiste kohta.
• kirjeldab lühidalt igapäevaelu, kodu ning tööga seotud fakte.
• jutustab lühidalt oma hobidest, edastab lühidalt mingit infot.
• õnnitleb tähtpäevade puhul, kutsub külla .
• tellib toitu,esitab küsimusi toidu kohta (küsida toiduretsepte jne.)
• kirjeldab oma kodukanti,edastab infot ilma kohta.
• annab infot enda tervise kohta , saab hakkama tervishoiuasutuses.
• avaldab oma soove teenindusasutustes.
• küsib teed ,hangib infot transpordi-, reisi- ja öömajavõimaluste jms kohta.
• küsib ning jutustab lühidalt mingist kultuurisündmusest.
• suhtleb suhtlusportaalis,edastab lühiinfot (meilis, facebookis, skype-s ). 
• olev ja saav käände kasutamine igapäevasuhtluses /töötan kellena?, õpin kelleks?/
• teab põhi- ja järgarvsõnu ning oskab neid kasutada kõikides käänetes.
  
• kellaaja kasutamine igapäevasuhtluses / mis kellast?, mis kellani?, mis kellaks?

Grammatikas

• tunneb isikulisi asesõnu;

Koolituse eesmärgid

• pöörab tegusõnu olevikus, minevikus;

• kasutab suulises ja kirjalikus eneseväljenduses reeglipäraseid kohakäändeid;

• kasutab igapäevasuhtluses sagedamini esinevaid küsisõnu;

• teab põhi- ja järgarvsõnu ning oskab neid kasutada nimetavas ja omastavas käändes. 

· A2- taseme keeleoskuse omandamine vastavalt keeleseaduse Lisas 1 sätestatud keeleoskustaseme A2 kirjeldusele, Euroopa Keelemapi A2- taseme keeleokuse kirjeldusele „Iseseisev keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus“ ning eesti keele A2- taseme eksami sooritamiseks ettevalmistamine. 

Koolituse tulemusel õppija omab ettevalmistust A2-taseme eksami sooritamiseks.

Koolituse tulemusel on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid lauseid ja tekste.Õppija saab hakkama eestikeelses keskkonnas.

Õppemeetodid

A2- taseme õpe tugineb kommunikatiivsele keeleõppemeetodile.

Rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, grupi- ja paaristöö,iseseisev töö jm.

4.Õpingute alustamise tingimus

1. A2-tasemel kursustel osalemiseks on eelduseks A1-tasemel keeleoskus.

2. Peab olema sooritatud koolitusfirmasisene test ning läbitud vestlus. 

3.Testi ning vestluse põhjal hindame kohapeal õpilase vastavust A1- tasemele.

5.Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse ja iseseisva töö osakaal

Õppe kogumaht 150 tundi, millest kontaktõpe on 120 tundi ja iseseisev töö 30 tundi. Iseseisva töö puhul õppija ( jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendmiseks) kuulab kodus antud õpiku audiomaterjale,s.h.veebipõhist portaali Keeleklikk. Õpib sõnu, kirjutab etteantud teemadel, uurib, loeb vastavalt teemale reklaame, küsib teed, suhtleb poes, kirjutab kirju,koostab menüüd, uurib sõiduplaane, kasutusjuhendeid, koostab lühiuudiseid, õpib sõnu, teeb harjutusi, uurimistööd, loetu põhjal kokkuvõttet, ülevaadet, analüüsib mingit teemat, teeb intervjuud, teeb töölehtede harjutusi jpm. Hindamismeetodiks on õpimapp, milles esitatakse ka kodus täidetud töölehed.

Koolitus toimub 2 X 3 korda nädalas à 2-3 akadeemilist tundi korraga ning kestab

vastavalt 4-7 kuud.

6.Õppe sisu

Teemad

Ôppesisu

Maht Kontakt./Iseseis.

1.Endast ja teistest rääkimine.

Tutvumine.Tutvustamine.Endast ja teistest rääkimine, kirjeldamine. Perekond ja kodu. Sõbrad.

Harrastused.Haridus. Elukutse. Amet,töö. Tööintervjuu.

Ôppija oskab

· Esitada oma isikuandmeid (nt nimi, aadress, telefon,  sünnikoht ja –aeg, rahvus,vanus) jm endaga seostuvat faktiteavet.

· End lühidalt tutvustada ning sarnasest tutvustusest aru saada.

· Esitleda end ning teisi.

· Kirjeldada isikute välimust ja iseloomu.

· Kirjeldada oma perekonda, kodu ja tööd.

· Kirjeldada oma hariduslikku tausta, elukutset, hobisid ja huvisid.

15+4 ak.t.

2.Igapäevaelu, kodu ja kodukoht, eluase, kinnisvara

Argielu, kodu ja kodukoht,üürime korteri

Ôppija oskab

· Vastata küsimustele oma eluaseme kohta ning ise samalaadseid küsimusi esitada

· Aru saada kinnisvara kuulutuste põhisisust

· Esitada dokumentatsiooni vormistamiseks vajalikke isikuandmeid ning dokumente

· Teada anda tekkinud probleemidest

· Kirjeldada lühidalt oma kodu lähiümbrust

· Kirjeldada lühidalt oma peret, kodu, argipäeva toiminguid, küsida sama laadi infot vestluspartnerilt.

· Kirjeldada oma majapidamist , kodu, sisustust, kus mis asub.

· Kirjeldada oma pere igapäevaseid toiminguid , mida puhkepäeval pere ning sõpradega ette võetakse.

· Kutsuda külalisi

· Jutustada oma päevast ja küsida samalaadset infot teistelt

· Rääkida oma lähedastest ja pärida teistelt nende sugulaste ning eluolu kohta.

17+4 ak.t.

3. Vaba aeg ja meelelahutus

Harrastused,huvid, puhkus , vaba aja veetmine

Ôppija oskab

· Rääkida oma huvidest, hobidest, vaba aja veetmise eelistustest ning samasuguseid

17+4 ak.t.

küsimusi esitada

· Vastata küsimustele oma liikumisharrastuste, muusikalise maitse ja lugemisharjumuste kohta ning samalaadseid küsimusi esitada

· Hankida konkreetset laadi infot oma huvialade kohta

· Hankida ja edastada faktiinfot kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuaegade, piletihinna jms kohta

· Jutustada lühidalt mõnest meelelahutusüritusest, nt oma sünnipäeva tähistamisest

· Kutsuda kaaslast meelelahutus- või

kultuuriüritusele ning ise samalaadsele kutsele vastata

4.Tähtpäevad

Sünnipäev. Tähtpäevad.Tulge külla

Ôppija oskab

· Nimetada pühi ja tähtpäevi, mida tema peres ja tutvusringkonnas tähistatakse

· Õnnitleda pereliikmeid, sõpru, kolleege tähtpäevade puhul

· Kirjutada õnnitluskaarte, telegramme, sõnumit

· Jutustada, mida ta kingib lähedastele sünnipäeva puhul

· Jutustada,kuidas ta riietub, mis teistel seljas on

15+4 ak.t.

5. Söök ja jook

Toitumisharjumused, lähme poodi, kohvikusse, kaubamajja Ôppija oskab

· Kirjeldada oma igapäevaseid toitumisharjumusi

· Hankida infot erinevate söögi- ja joogikohtade asukoha, lahtiolekuaegade ja hinnaklassi kohta

· Broneerida restoranis lauda

· Tellida menüü põhjal sööki ja jooki

· Teatada, kas soovib toitlusasutuses tasuda sularahas või pangakaardiga

· Aru saada lihtsatest päevapakkumistest

· Pakkuda ja paluda söögilauas sööki ja jooki

· Paluda ning kirjutada retsepte.

17+5 ak.t.

6. Keskkond,

Keskkond, kohad, loodus, ilmakaared, ilm, aastaajad, Eesti huvitavad paigad, maad ja keeled.

Ôppija oskab

· Kirjeldada oma kodukohta, loodust

· Küsida teed ja ise juhatada teed

· Aru saada ilmateate põhisisust

17+4 ak.t.

· Kirjeldada konkreetse ajahetke ilma

· Nimetada mõningaid loomi, linde, taimi

· Nimetada Eesti sümboleid, pealinna

7.Enesetunne,  tervis ja heaolu

Arsti juures,Haigused. Asju ajamas.Ravimid.Mitu korda?Kui palju jne. Õppija oskab

· esitada tervishoiutöötajale enda või lähedase (nt vanema, lapse) ID-kaardi andmed

· küsima infot vastuvõtuaegade, kuupäevade, raviteenuste hindade ja maksmistingimuste kohta

· mõistab tervishoiuasutuse kirjaliku info (sildid, teated jms) põhisisu 

· Oskab kiirabi välja kutsuda

· Registreerida end vastuvõtule

· Oskab rääkida oma probleemidest

· Oskab osta ning manustada ravimeid

· Saab aru arsti käskudest: heitke selili, külili, pikali, kõhuli

· Oskab ravimeid osta

· Oskab küsida teed apteeki, polikliinikusse

17+5 ak.t.

LÕPUTEST:kirjalik,suuline

5 ak.t.

 Kokku 150 tundi-120 auditoorset ja 30 iseseisvat tööd

7. Õppekeskkonna kirjeldus

Ôppetööks rendime ruume

• Jõhvi Vene Põhikoolis, Narva mnt.16

• Sillamäe Gümnaasiumis, Viru pst. 26

• Sillamäe Eesti Põhikoolis, Tškalovi tn.21

Õppeklassid asuvad bussipeatusest 2-5 minuti kaugusel. Sissekäikude juures puuduvad liikumist raskendavad trepid. Õppetööks on sisustatud avarad, valgusküllased ja tehniliselt hästi varustatud õppeklassid.Koolitusruumis on olemas õppetööks vajalik tehnika: lauaarvutid õppejõu jaoks,  dataprojektorid, magnettahvel, markerid, CD-mängija, õppematerjalid, koolitusruumid,  õppetehnika ja  õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele. Koolitusruum ning sisustus sobib täiskasvanutele koolituse läbiviimiseks.

8.Õppematerjalide

Põhiõpik : Mare Kitsnik,, Leelo Kingisepp. "Naljaga pooleks". Eesti keele

loend

õppekomplekt A2 tasemele. Iduleht OÜ.2006.

MALL PESTI, HELVE AHI. "E NAGU EESTI". EESTI KEELE ÕPIK ALGAJATELE. Kiri

Mari kirjastus. 2015.

H.Leemets, A.Linnas, G.Kaarma jt. Eesti-Vene Õppesõnastik.Teine trükk.Tallinn.Valgus.

1990.

"Tere jälle!" A1-A2. Puśkini instituut.2012. 

Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus 2014.

Aavo Valmis, Lembetar Valmis. Lihtne eesti keele grammatika TEA kirjastus. Tallinn. 2001.

9.Nõuded õpingute lõpetamiseks ja väljastatavad dokumendid.

A2- taseme test põhineb riiklikel tasemetestidel ja hindamisskaalal. 

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 175-s kontakttunnis ja vähemalt kümne (10) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod:1. Kirjalik test (hõlmab kõiki läbitud teemasid)

2. Suuline vestlus 

Hindamiskriteeriumid:

• endast kirjutatud jutus on kasutatud õpitud sõnavara õiges vormis 

• enda tegevustest kirjutamisel on kasutatud kohakäändeid 

• lünkharjutuste tegemisel mõistab muuhulgas teksti sisu 

• põhi- ja järgarvsõnu on kirjutatud õiges käändes
õppija räägib lihtsamate lausetega kursusel läbitud teemadest vastavalt õpiväljunditele.

• õppija vastab arusaadavalt vestluse käigus esitatud küsimustele
  
• õppija esitab lihtsamaid küsimusi

Keelekursusel osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale tõend (kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui ei saavutatud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid) või tunnistus (kui õpiväljundeid hinnati ja õppija saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud väljundid).